Millised on need mälestused, mida tahad, et sind armastavad inimesed mäletaksid? Mõtle sellele, mida avastasid ja kogesid - sinu eluajal toimunud sündmused, mis aitaksid määratleda sinu olemust - kuid ära unusta ka väikeseid hetki, mis näitavad, kuidas sa elasid oma elu nii, nagu kavatsesid.
Kuidas sa teisi puudutasid? Millise armastuse leidsid ja millise armastuse tõid ise siia ilma? Millised olid sinu seiklused? Mida uurisid ja õppisid? Mida lõid? Mida nautisid? Kuidas kogesid ilu muutuste, väljakutsete, kaotuste ja tragöödia päevil? Mida saavutasid?
Pea meeles, et sina oled jutuvestja, seega võiksid faktid olla sellised, nagu ise tahad. Pole oluline, millise järelhüüde keegi teine sinu kohta kirjutab - räägi seda lugu nii, nagu sina tahad, et seda räägitaks, andes edasi sinu tõelise olemuse. Kui sa ei ole õnnelik selle unistusega, mida elasid, mine tagasi ja kirjuta see ümber. Ära unusta kirjeldada ande ja väge, mida said elus toimunud pettumuste ja tragöödiate tulemusena ning mis raamivad kenasti sinu kangelassaagat. Jooni alla oma algatused, uuestisünnid, taasleiutised ning triumfid. Kui avastad, et kirjutad sellist järelhüüet, mida soovid, et see vastaks hetkel tõele, kuid sa ei ole veel teinud vastavaid muutusi, tee siis seda ometi otsekohe.
Kui oled lõpetanud, leia endas emotsionaalset julgust ja loe see kõne ette oma vanematele, abikaasale ja lastele. Jagades oma kirjutist nendega, kellest sa kõige rohkem hoolid, annad neile teada, mis sinu jaoks kõige tähtsamad asjad on. Selline praktika paneb aluse sinu kavatsustele teiste suhtes ning nad võivad hakata sind toetama sellel eluteel, mida nad teavad, et sooviksid reaalsuseks unistada.
Alberto Villoldo, Ph.D., Julge unistamine