Ole kohe valmis surema

Maahoidjad mõistavad, et julgelt elamiseks, igal hetkel maailma paremaks unistamiseks ja ennast tõelisele originaalsusele avamiseks peame tegelema kolme olulise tegevusega. Nende abil saame kõrvale heita enese hukkamõistmise, leida ühenduse iseendaga ning kergelt ja loomulikult julgelt tegutseda. Need kolm peamist tegevust on: 1) harjuta tõde; 2) puhasta oma jõgi; 3) ole kohe valmis surema.

Alberto Villoldo, Ph.D., Julge unistamine

Surm, kus on sinu astel?

Piltidel kujutatakse Surma sageli hirmu sümbolina, musta varjuna, sünge vikatimehena. Surma sututakse kui millessegi kurja ja mittepühasse. Pole siis ime, et inimesed seda kardavad. Mis juhtuks kui me mõtleksime surmaks kui uute võimaluste päiksesärast, kõiksusega ühinemise pidupäevast? On öeldud: "Kui keegi sünnib, siis kõik naeravad, laps aga nutab. Kui keegi sureb, siis kõik nutavad, surnu aga on vabanenud ja õnnelik." Surm ei aita ainutl neid, kes on siit ilmast juba lahkunud; ta aitab elada nendel, kes võtavad ette - süveneda aja saladuste õppetundidesse.

Et elus tõeliselt vaba olla, peab ennast vabastama sügavaimatest hirmudest, mis takistavad kõrgemate sihtide saavutamist. Selleks peab nendega kohtuma, vaadeldes surma silmast silma, ületate suurima takistuse oma elust.

Chin-Ning Chu, Tee vähem, saavuta rohkem

 

Surma tulevik

Suurem osa inimesi arvab, et surm tuleb ootamatult. Ja kõike, mis ootamatult tuleb, inimesed kardavad. See maise elu vääramatu saatja on inimeste jaoks hirmu tekitavalt arusaamatu, jäädes väljapoole nende igapäevase teadvuse piire. Kõik see, mis toimub inimesega pärast surma, on varjatud tundmatusega. Ka surma metafüüsikaline aspekt kutsub hirmu esile. Surm on niisama raskesti mõistetav kui elu isegi.

***

Selgub, et praegune surm on mõtteviiside kogum, mis on hirmude ja muude tunnete abil kinnistatud ühisesse välja, kus tegutsevad olendid, kes selle energia arvel elavad. Ja kogu niisugune egregor eksisteerib selleks, et hoida inimest surma seisundis.

***

Tuleb välja, et teadvuse abil on võimalik surma egregori mõju alt pääseda? Lihtsamalt öeldes - tuleb likvideerida "kirjaoskamatus" selles maailmavaate aspektis ja surm laseb inimese lahti, muutudes taas üheks maise energia liigiks, nagu see algselt oli, ega valitse enam inimese üle.

***

Inimene lõi selle egregori, seega on tema võimuses ka omaloodu ümberkujundamine. Inimesed peavad enesele teadvustama, milline on nende ettekujutus surmast, ja selle ümber kujundama, kõrvaldama hirmud ja seeläbi muutma selle egregori rolli Maa peal.

Anatoli Nekrassov, Kolm korda sündinud

Surma teadvustamine

"Looduses on inimesed ainsad olevused, kes teadvustavad endale surma. Sel - ja ainult sel põhjusel tunnen ma sügavat austust inimsoo vastu ja usun, et tema tulevik saab olema palju parem kui olevik. Isegi teades, et tema päevade arv on loetud ja ja need saavad otsa kõige ootamatumal hetkel, muudab inimene oma elu lahinguks, mis on igavest elu elava olendi vääriline. Mida inimesed edevuseks peavad - hea töökoha hülgamist, laste saamist, oma nime unustusehõlma vajumise takistamist - on minu arvates inimväärikuse ülim väljendus.

Kuid habraste olevustena püüavad inimesed siiski selle tõsiasja maha salata, et ükskord tuleb surra. Nad ei mõista, et surm ongi see, mis motiveerib neid tegema parimaid asju elus. Nad kardavad astuda pimedusse, kardavad teadmatust, ja ainus viis, kuidas sellest võitu saada, on ignoreerida tõsiasja, et elupäevade arv on piiratud. Nad ei mõista, et surma teadvustades saaksid nad veelgi julgemad olla ja oma igapäevaste vallutustega palju kaugemale minna, sest kaotada pole midagi - surm on ju vältimatu.

Surm on meie pidev kaaslane ja surm on see, mis iga inmese elule tõelise mõtte annab. Kuid selleks, et oma surma tõelist palet näha, on meil esmalt vaja tunda ängistust ja kõiki hirme, mida pelgalt tema nime mainimine tekitada võib."

Peetrus tuletas mulle meelde, kuidas  ma kahe päeva eest olin kogenud midagi sama eredat ja ägedat kui surm - kõikehõlmavat armastust. Ta selgitas, et kuigi igaühel on mingi arusaam surmast, ei mõisteta, et surm on vaid üks agaape avaldusvorme. Vastasin, et olin surmahirmu praktiliselt minetanud. Tegelikult kartsin ma pigem seda, kuidas ma suren, mitte surma kui sellist.

"Noh, vaata täna öösel siis kõige hirmsamat suremise viisi." Ja siis õpetas Peetrus mulle elusalt maetu harjutuse. "Seda tohib teha vaid korra," ütles ta. "Oluline on olla enda vastu nii aus kui võimalik ja karta nii palju kui vaja, et harjutus su hinge sügvusteni jõuaks; see peab maha rebima hirmutava maski, mile varjus peitub sinu surma õrn nägu."


Elusalt matmise harjutus

Heida põrandale pikali ja lõdvestu. Aseta käed rinnale nagu pannakse surnutel.

Kujuta endale ette kõiki oma matuste üksikasju nii, nagu see toimuks homme, ainus erinevus on, et sind maetakse elusalt. Situatsiooni arenedes oma peas - kabel, rongkäik kalmistule, kirtsu muldasängitamine, ussid hauas - hakkad sa üha enam pingutama oma lihaseid, püüdes kirstust välja saada. Aga sa ei saa. Ürita seni, kuni sa ei suuda seda enam välja kannatada, ja siis, liigutusega, mis haarab kogu su keha, paiska eemale kirstu seinad, hinga sügavalt ja leia end taas vabana. Sel hetkel on suurem mõju, kui sa samal ajal kisendad; see karjatus peaks tulema sinu keha kõige sügavamatest soppidest.

Paulo Coelho, Palverännak: Maagi päevik