Piltidel kujutatakse Surma sageli hirmu sümbolina, musta varjuna, sünge vikatimehena. Surma sututakse kui millessegi kurja ja mittepühasse. Pole siis ime, et inimesed seda kardavad. Mis juhtuks kui me mõtleksime surmaks kui uute võimaluste päiksesärast, kõiksusega ühinemise pidupäevast? On öeldud: "Kui keegi sünnib, siis kõik naeravad, laps aga nutab. Kui keegi sureb, siis kõik nutavad, surnu aga on vabanenud ja õnnelik." Surm ei aita ainutl neid, kes on siit ilmast juba lahkunud; ta aitab elada nendel, kes võtavad ette - süveneda aja saladuste õppetundidesse.
Et elus tõeliselt vaba olla, peab ennast vabastama sügavaimatest hirmudest, mis takistavad kõrgemate sihtide saavutamist. Selleks peab nendega kohtuma, vaadeldes surma silmast silma, ületate suurima takistuse oma elust.
Chin-Ning Chu, Tee vähem, saavuta rohkem
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar