Kiirelt ja valutult. Kannatamata. Une pealt. Jalapealt. Ootamatult. Kiiresti. Vanadusse, pärast pikka ja ilusat elu. Või hoopis noorelt ja kaunilt. Kui kõik on saavutatud ja alustatud tegevused on lõpule viidud. Kui elu on elatud ja kõik on tehtud. Oma kodus, kallite inimeste keskel. Üksinda, vaikselt astuda lõpmatusse valgusse... Pudeneda tormituule käes algosakesteks...
On see küsimus, mille sa pigem jätaks vahele? Ja tegelikult ei tahakski surra. Aga sellist valikut ei ole.
Ja nii ongi.
***
Harjutada ennast surmaga tähendab harjutada ennast vabadusega. Inimene, kes on õppinud, kuidas surra, on unustanud kuidas olla ori.
Michel de Montaigne
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar